{"id":7030,"date":"2023-03-18T23:22:02","date_gmt":"2023-03-18T23:22:02","guid":{"rendered":"https:\/\/projekt.vombat.ee\/eco\/?p=7030"},"modified":"2023-03-20T11:31:15","modified_gmt":"2023-03-20T11:31:15","slug":"kuidas-valida-elektriratast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/projekt.vombat.ee\/eco\/kuidas-valida-elektriratast\/","title":{"rendered":"Kuidas valida elektriratast?"},"content":{"rendered":"

MIS ON ELEKTRIRATAS?<\/h1>\n

\"Elektriratas\"<\/p>\n

Viimase paari aastaga on kerkinud \u00fcsna palju esile termin “e-bike”. Mida see siis t\u00e4psemalt t\u00e4hendab? “E-bike” ehk siis elektriratas on sisuliselt jalgratas, millega v\u00f5id s\u00f5ita kilomeetreid ilma, et see meeletut f\u00fc\u00fcsilist pingutust n\u00f5uaks.<\/p>\n

Erinevalt elektrilisest t\u00f5ukerattast ei piisa siiski vaid nupu v\u00f5i gaasihoova vajutusest. Ikkagi tuleb ka ise jalgadega kaasa v\u00e4ndata, kuid s\u00f5ltuvalt s\u00f5idure\u017eiimist aitab teil vahemaad l\u00e4bida elektrimootor. Vahet ei ole kas s\u00f5it on tasasel pinnal v\u00f5i m\u00e4est \u00fcles v\u00f5i vastutuulde, s\u00f5idule kuluv energia on ikka sama.<\/p>\n

 <\/p>\n

MIS AJAST TEKKISID ESIMESED ELEKTRIRATTAD?<\/h2>\n

V\u00e4ikeses mahus hakkas neid tekkima aastast 1890, kuid populaarsust hakkasid elektrilised jalgrattad koguma alles 2000-te alguses. 2021. aastal m\u00fc\u00fcdi USA-s juba enam kui 500 000 elektrijalgratast. 2030. aastaks peaks \u00fclemaailmne elektrirataste community enam kui kahekordistuma.<\/p>\n

P\u00f5hjus, miks neid nii palavalt on armastama hakatud on see, et nendega on mugav liikuda, need ei erita heitgaase ning moodsamad mudelid n\u00e4evad v\u00e4lja t\u00e4pselt nagu tavalised jalgrattad. Lisaks, kui isegi s\u00f5idu ajal aku t\u00fchjaks saab siis see ei t\u00e4henda, et s\u00f5it peaks katkema. Rahulikult v\u00f5ib omal j\u00f5ul edasi v\u00e4ndata lihtsalt siis kaob elektrimootori j\u00f5ud tagant \u00e4ra.<\/p>\n

 <\/p>\n

KUIDAS SIIS T\u00c4PSEMALT SEE RATAS T\u00d6\u00d6TAB?<\/h2>\n

Valdav osa elektrirattaid on ehitatud nii, et kui sa just ise kaasa ei v\u00e4nta siis mootor sisse ei l\u00fclitu. M\u00f5ned \u00fcksikud mudelid on, millel on sarnaselt elektrilistele t\u00f5ukeratastele gaasihoob ning seda vajutades hakkavad nad kohe liikuma. Lisaks paljud rattad v\u00f5imaldavad teil mootori mistahes hetkel v\u00e4lja l\u00fclitada, n\u00e4iteks kui soovite akut s\u00e4\u00e4sta aind m\u00e4kket\u00f5usudeks.<\/p>\n

Moodsamate rataste puhul sisuliselt ei saagi kaugelt vaadates aru kas tegemist on elektrilise v\u00f5i tavajalgrattaga. Ainus asi, mis selle \u00e4ra reedab on v\u00e4ike displei lenksu peal. Sealt on teil v\u00f5imalik kontrollida mis v\u00f5imsusel mootor t\u00f6\u00f6tab. Lisaks on nende rataste s\u00fcsteemid nii targalt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6datud, et andurid tunnetavad \u00e4ra palju parasjagu v\u00f5imsust vaja on. See aitab kaasa sellele, et akud peavad kauem vastu \u00fche laadimisega.<\/p>\n

Peaaegu k\u00f5ik elektrirattad t\u00f6\u00f6tavad liitium ioon akudega, mida saab laadida tavalises seinapistikus. M\u00f5ndadel ratastel on aku peidetud raami sisse, m\u00f5ndadel on ta n\u00e4htavalt eraldi plokina raami k\u00fcljes.<\/p>\n

 <\/p>\n

ELEKTRIRATTA T\u00dc\u00dcBID<\/h2>\n

Elektrirattaid on peaaegu sama palju erinevaid nagu tavajalgrattaid. M\u00f5ned neist on linnaratta raamiga, m\u00f5ned “fatbiked”, m\u00f5ndasi saab lausa kokku voltida ning otseloomulikult on olemas ka maanteratta versioone.<\/p>\n

Valdavalt on elektrilised jalgrattad jagunenud kolme klassi, mis p\u00f5hineb nende v\u00f5imsusel:<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Rattad, mille mootor on suuteline kiirendama kuni 32km\/h<\/strong> ning ainus viis kuidas ratas liikuma saada on v\u00e4ndates. See muidugi ei t\u00e4henda, et ratas 32km\/h peal hoogu pidurdaks, siis lihtsalt tuleb omal j\u00f5ul kiirust suurendada.<\/li>\n
  2. Rattad, mille mootor on suuteline kiirendama kuni 32km\/h<\/strong>, kuid ei n\u00f5ua kaasav\u00e4ntamist. Tavaliselt on nendel ratastel lenksu k\u00fcljes gaasihoob, mida vajutades hakkab ratas liikuma.<\/li>\n
  3. Rattad, mille mootor on suuteline kiirendama kuni 45km\/h.\u00a0<\/strong>Nendel mudelitel n\u00fc\u00fcd on k\u00f5igil selline s\u00fcsteem, et peab ise kaasa v\u00e4ntama.<\/li>\n<\/ol>\n

     <\/p>\n

    Lisaks kategoriseeritakse rattaid veel oma v\u00e4limuse ja raami poolest:<\/strong><\/p>\n

    \u00a01. Linnarattad<\/a> <\/strong>– Tavap\u00e4raselt nendel on raam keskelt veidi madalam, ehk on kergem \u00fcle astuda ning osadel on siis kas ees v\u00f5i taga ka pakiraam.<\/p>\n

     <\/p>\n

    \"linnaratas\"<\/p>\n

     <\/p>\n

    \u00a02. Maastikurattad v\u00f5i “fatbikes” <\/a><\/strong>– Nende rataste puhul n\u00e4eb kohe \u00e4ra, et rehvid ja rehvimuster on paksem kui tavaliselt. Ideaalne ratas n\u00e4iteks metsa vahel s\u00f5itmiseks.<\/p>\n

    \"Fatbike\"<\/p>\n

     <\/p>\n

    \u00a03. H\u00fcbriid <\/strong>– Need n\u00fc\u00fcd on ehk k\u00f5ige levinum t\u00fc\u00fcp tavajalgrataste seas. Olemuselt n\u00e4evad v\u00e4lja nagu tavaline jalgratas seega sobib igal pool s\u00f5itmiseks. Ideaalne kingitus n\u00e4iteks koolilapsele trenni ja kooli vahelt liikumiseks<\/p>\n

    .\"Engwe\"<\/p>\n

    \u00a04. Volditavad rattad <\/a><\/strong>– See n\u00fc\u00fcd on tavajalgratastega v\u00f5rreldes midagi t\u00e4iesti uut. Tegemist on elektrijalgrattaga, mida saab v\u00e4ga kiiresti ja h\u00f5lpsasti kokku voltida ning ilma lisaruumi tekitamata n\u00e4iteks autopagasnikusse mahutada. V\u00e4ga m\u00f5nus ja kompaktne liiklusvahend.<\/p>\n

    \"Engwe<\/p>\n

    MIS OMADUSTE J\u00c4RGI RATAST VALIDA?<\/h2>\n

    Eks eelk\u00f5ige m\u00e4ngib rolli ikka elektriratta v\u00e4limus, kuid kindlasti tuleks p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka j\u00e4rgmistele omadustele:<\/p>\n

    \u00a01. Ratta\/raami t\u00fc\u00fcp<\/strong><\/h6>\n

    kas soovite linnaratast v\u00f5i midagi, mis oleks kompaktne ja mahuks autopagasnikusse. Nagu eelnevalt loetletud sai siis on neid erinevaid variante kokku 4 – linnaratas, fatbike, h\u00fcbriid v\u00f5i kokku volditav
    \n<\/strong><\/p>\n

    \u00a02. Kaal <\/strong><\/h6>\n

    Seda tuleks v\u00f5tta arvesse kui elate n\u00e4iteks kortermajas ja peate ratast trepist \u00fcles vedama. Keskmiselt k\u00f5igub rataste kaal s\u00f5ltuvalt mudelist vahemikus 10kg-25kg. Lisaks tuleks siis arvesse v\u00f5tta veel, et kui valida kergem ratas siis sellel on t\u00f5en\u00e4oliselt ka v\u00e4iksem aku ehk siis v\u00e4iksem l\u00e4bis\u00f5it \u00fche laadimisega.<\/p>\n

    \u00a03. Mootori t\u00fc\u00fcp<\/strong><\/h6>\n

    \u00dcldiselt on elektrirattaid kahte t\u00fc\u00fcpi:<\/p>\n